Friday, October 4, 2019

Hau Nia Diziu nariu

Derivação: orijen; desvios oinsá atu uza ka konstrusaun ne ' ebé ne ' ebé diferente.

Empírico: bazeia ba esperiénsia reál (liuliu mai seidauk, experimentos, observasaun sira ne ' ebé mak hala ' o) ne ' e, bazeia ba peskiza sientífika ne ' ebé. 

Fíziku: fíziku; korpu, buat ruma ba sentidos vizível, materiál ne ' e.

Index: lista liafuan ka matadalan importante ne ' ebé define ona iha livru ida Iha impresaun (jeralmente iha livru ne ' e) mak organiza tuir alfabeto ne ' e ne ' ebé fornese informasaun kona-ba ba pájina ne ' ebé liafuan ka termu ida ne ' e encontrado; ka lista kona-ba presu oras ne ' e kompara ho folin uluk tuir porcentagem.

Públiku: publiku (públiku) ne ' e,  públiku. Perspetiva: pontu ida-ne ' e. Secularismo: entendimentu ka vizaun ne ' ebé sustenta moral ne ' e, sistema polítiku no sistema kultura sosiál ne ' e la presiza bazeia ba ensinamentu ne ' ebé relijiozu. 


Terminologia: terminologia, estudu limite ka ne ' e pertensia ba matadalan ne ' e. Transcendental: ko ' alia buat espirituais; difisil hatene; mágico; sesaun observasaun jerál


HIRARKIA UNIVERSIDADE 
Matrikula tersiariu iha Timor-Leste

                                                                     2005/06      2006/07
     1. Universidade Timor-Lerosa'e                                     10,461     10,467
     2. Universidade Dili                                                1,414        450
     3. UNPAZ (Dili)                                                     1,476      1,591
     4. Universitas Oriental (UNITAL Dili)                                 550        858
     5. Universidade Mau Lear (UNMA, Dili)                                 388        340
     6. Universidade Communidade Matebian (UCM, Baucau)                    175        176
     7. Universidade Dom Matinho Lopes (UNIMAR, Dili)                      191        360
     8. Universidade Jupiter (UNTER, Dili)                                 150       N/A
     9. Universidade Agrikultura Boa Venura (Same)                         112       N/A
     10. Dili Institute of Technology (DIT, Dili no Oecussi)               493        205
     11. Escola Catolica de Formacao de Professores de Baucau              153        150
     12. Intituto Superior de Formacao de Professores e Ciecncias          435
     13. ISUFPROCED Aileu-Filial Treinamentu ba Mestre sira                 72       N/A
     14. ISUFPROCED Los Palos-Filial treinamentu ba mestre sira             45       N/A
     15. Intituto de Ciencias Religiosas (ICR, Dili)                       135        150
     16. Profissional de Canossa (INTEC, Dili)                             113        148
     17. Institutu Business nian(IoB, Dili Oeste)                          222        150
     18. East Timor Coffee Academy (ETICA, Gleno)                    150          207
     19. Akademi Computer Manajemen Sistem (CLICK, Dili)             374          110
     20. Academy ba Relasaun Internasional (Instituto Superior de    180          NA
       Ciencias-Politica e Letras, Dili)





imor-Leste nia rendimentu husi petroleu no aranjamentu osan depositu sei garantia nasaun nee nia futuru. Aranjamentu osan depositu sei fo garantia fundus nebe sufisiente no sustentavel atu uza hodi fo fundu orsamentu ba estadu nian, maibe too oras nee governu sei iha problema atu gasta orsamentu anual nian. Rendimentu husi osan Timor-Leste hetan husi petroleu hamutuk USD1.2 Bilhoens iha 31 Marsu 2007 (USD 100 milhoens pur m�s desde fulan Janeiru 2007) no total osan hirak nee sei aumenta nafatin. Rendimentu petroleu nee iha parte ida fo rekursus ba desenvolvimentu nasaun nian, iha parte seluk fo mos desafiu barak ba ekonomia no governante. Husi esperiensia internasionais hatudu katak nasaun sira nebe mak riku iha rekursu naturais gasta osan arbiru deit no iha korupsaun barak se kompara fali ba nasaun sira seluk. Atu prevene "Resource curse" Timor-Leste adopta ona aranjamentu kona ba manajementu rendimentu petroleu ho diak atu fo benefisiu ba jenerasaun agora no jenerasaun futuru nian. Issue importantes � Mantein nafatin aranjamentus manajemen rendimentu petroleu nian. Aranjamentus hirak nee fo baze ba governante nebe diak ba rendimentus petroleu nian. Rai osan ba futuru importante tamba rekursus petroleu nian sei remata iha loron ida. Nunee mos gastus governu nian nebe efetivu nebe suporta husi rendimentu petroleu mos nesesariu atu desenvolve no hamoris ekonomia sira nebe mak naun petroleu atu bele hamenus kiak. � Desenvolve Fonte Petroleu iha Greater Sunrise. Liu husi Akordu kona ba Aranjamentu Maritimu nian iha Tasi Timor (CMATS), nebe haforsa tiha ona ho lei iha fulan Fevereiru 2007, Timor-Leste ho Australia iha ona akordu ida atu fahe rendimentu husi gas iha Greater Sunrise 50/50. Mezmu nunee, akordu ida kona ba oinsa atu desenvolve gas nee seidauk iha. Akordu seidauk iha tamba diskusoens kona ba kanu gas nian husi Greater Sunrise nee atu dada los ba nebe. Timor-Leste tenke estabelese informasaun ida, pozisaun konsensu kona ba desenvolvimentu sunrise ein preparasaun ba diskusoens hirak nee. Hanoin mos kona ba aspektus sira hanesan komersial, sosial no ekonomia. � Halo reorganiza ba setor. Iha fulan Abril 2007 diretur mina no gas nian fo sai dokumentu ida ba publiku atu hetan fali komentariu kona ba draft lejislasaun kona ba susesor ajensia ida ba Autoridade Designada ba Tasi Timor. Fo sai mos draft lejislasaun kona ba atu kria kompania mina nasional ida.


No comments:

Post a Comment